Kuulamine ja vastuse koostamine ei ole sama
Vestluses võime kuulata esimest lauset ja hakata juba oma vastust ette valmistama. Kaaslane räägib veel, kuid meie mõttes valmib nõuanne, sarnane lugu või vastuväide. Tähelepaneliku kuulamise harjutus aitab seda üleminekut märgata. Eesmärk ei ole alati vaikida ega saada inimeseks, kes kunagi vahele ei räägi. Sa proovid mõneks minutiks jätta teise inimese sõnadele ruumi, enne kui lisad enda omad. See ei nõua tema arvamusega nõustumist. Samuti ei ole kuulamine kohustus võtta vastutus teise inimese tunnete või otsuste eest. Harjutuseks sobib tavaline turvaline vestlus, mitte pingeline tüli. Kui tahad praktilist alguspunkti, vali üks inimene, kes soovib koos proovida, ning üks lihtne teema, mille jagamine tundub teile mõlemale mugav.
Leppige raam enne alustamist kokku
Küsige teineteiselt, kas praegu sobib umbes kümme minutit harjutada. Valige teema, näiteks mõni väike tähelepanek tänasest päevast või tegevus, mida sooviksite nädalavahetusel teha. Isiklikku või rasket kogemust ei ole vaja jagada. Leppige kokku, et kumbki võib peatuda, küsimuse vahele jätta või teemat muuta. Pange telefonid kõrvale ja istuge nii, et kuulete teineteist mugavalt. Silmside ei ole kohustuslik: mõni inimene kuulab paremini pilku aeg-ajalt kõrvale viies. Valige keel, milles saate aru nii sõnadest kui ka kokkuleppest. Vajaduse korral rääkige aeglasemalt, kirjutage mõni sõna üles või tehke pikemaid pause. Ärge salvestage vestlust. Kui soovite hiljem midagi üles märkida, kirjeldage oma kuulamiskogemust, mitte kaaslase isiklikku lugu ilma tema loata.
Esimene ring: kaks minutit ilma nõuandeta
Üks inimene räägib umbes kaks minutit valitud teemast. Teine kuulab, ilma et peaks esitama täpsustavaid küsimusi, jutustama enda sarnast kogemust või lahendust pakkuma. Väike loomulik noogutus on sobiv, kuid ära muuda harjutust heakskiidu näitamiseks. Vaikuse tekkimisel võib rääkija mõelda; kuula ka siis, ilma et peaksid tühimiku kohe täitma. Märka enda soovi lauset lõpetada, olukorda parandada või vestluse suunda muuta. Sa ei pea seda soovi maha suruma. Piisab sellest, et ei tegutse selle järgi automaatselt. Tule tagasi järgmiste kuuldavate sõnade juurde. Kui mõni vajalik asi jäi kuulmata, võib seda hiljem täpsustada. Kuulaja ülesanne ei ole iga detaili meelde jätta, vaid anda tähelepanu sellele, mida teine inimene tegelikult ütleb.
Kontrolli arusaamist, mitte inimese iseloomu
Kui rääkija lõpetab, võtke lühike paus. Seejärel ütle ühe või kahe lausega, mida kuulsid. Näiteks „Ma sain aru, et sul oli täna palju katkestusi ja sa tahaksid homme ühe asja rahulikult lõpuni teha. Kas sain õigesti aru?” Väldi järeldusi nagu „sa oled alati liiga tundlik” või „tegelikult kardad sa ebaõnnestuda”. Need lisavad inimese kohta tõlgenduse, mida ta ei pruukinud väljendada. Rääkija võib kokkuvõtet parandada. Kuula parandust kui uut teavet, mitte märki sellest, et kaotasid harjutuse. Seejärel vahetage rolle ja tehke sama ring uuesti. Kui tekib soov nõu anda, küsige pärast harjutuse lõppu, kas teine inimene üldse soovib ideid kuulda. Mõnikord tahtis ta ainult mõne mõtte lõpuni välja öelda.
Kui tähelepanu kaob või tekib erimeelsus
Kui avastad, et oled mitu lauset maha maganud, ära teeskle täielikku arusaamist. Võid öelda „Mu tähelepanu läks korraks mujale. Kas sa kordaksid viimast mõtet?” See on täpsem kui ebamäärane kokkuvõte, mis täidab lüngad sinu oletustega. Kui sa öelduga ei nõustu, märka eraldi kuuldud väidet ja enda reaktsiooni. Arusaamise kontrollimine ei ole nõustumine. Samas ei pea sa solvavat või ähvardavat kõnet harjutuse nimel lõpuni kuulama. Peatu ja sea piir. Seda harjutust ei ole mõeldud konfliktide lahendamiseks, teraapiaks ega ebaturvalise suhte parandamiseks. Raske teema ilmumisel võite otsustada jätkata teisel ajal või lõpetada. Mõlemal osalejal on õigus oma aega ja jagamise piire hoida. Hea kuulamine ei tähenda enda vajadustest loobumist.
Vii üks väike võte järgmisse vestlusesse
Lõpus rääkige lühidalt harjutusest endast: millal tekkis valmis vastus, kas paus tundus ebamugav ja mis aitas sõnade juurde tagasi tulla? Ärge hinnake, kumb oli parem kuulaja. Järgmiseks päevaks valige üks väike võte, näiteks teha enne nõu andmist paus või küsida üle üks arusaamatuks jäänud mõte. Tavalist vestlust ei pea muutma taimeriga harjutuseks ning teisele inimesele ei ole vaja salaja rolle määrata. Kui harjutus sobis, võite seda kokkuleppel korrata teisel neutraalsel teemal. Meie Jõhvi meditatsioonikohtumisel saab küsida, kuidas märkamist igapäevases suhtluses kasutada; kohtumise aja ja registreerimise leiad kohtumiste lehelt. Siinne paarisharjutus on siiski iseseisev soovitus, mitte lubadus, et just see kuulub iga kohtumise kavasse. Osalemiseks ei pea oma vestlusi ega isiklikke suhteid grupile kirjeldama.